(1. Salm) Kus Läänemere lained uhuvad randa, ja metsadest õhkub veel iidsete hingust. Me esiisad suutsid siin raskusi kanda, et meile jääks pärandiks vabadus, pingutus. Nüüd hommikupäike taas kuldab me teed, on möödas need tormid ja pimedad ööd. (Refrään) Eesti on vaba ja vabaks ta jääb, kuni me südamed üheskoos löövad! Laulukaare all, kus me tuhandeid näem, meie hääled end igavikku koovad. See rahvas, see riik – me kestame siin, meie relv on me laul ja me ühine viis! (2. Salm) Kui süttib kord tuli seal kõrges tornis, ja lauluväljakul vaikib hetkeks tuul. Siis teame, et seisame tugevalt tormis, kui emakeel heliseb igaühe suul. Me laulame maast, mis meil hingele kallis, läbi sinise, musta ja puhtaima valge. (Refrään) Eesti on vaba ja vabaks ta jääb, kuni me südamed üheskoos löövad! Laulukaare all, kus me tuhandeid näem, meie hääled end igavikku koovad. See rahvas, see riik – me kestame siin, meie relv on me laul ja me ühine viis! (Sild) Mitte ükski võim ei murra me meelt, sest lauldes me leidsime vabaduse tee. Me hoiame kokku, me kaitseme keelt, põlvest põlve nüüd edasi elabki see. (Refrään) Eesti on vaba ja vabaks ta jääb, kuni me südamed üheskoos löövad! Laulukaare all, kus me tuhandeid näem, meie hääled end igavikku koovad. See rahvas, see riik – me kestame siin, meie relv on me laul ja me ühine viis! (Lõpp) Vabaks jääb. Kestma jääb. Üheskoos, laulukaare all. Eesti elab.
0/500